-
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondHumanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaatJakobi 2, r 116-121 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ajaloo ja arheoloogia instituutJakobi 2 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Eesti ja üldkeeleteaduse instituutJakobi 2, IV korrus 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Filosoofia ja semiootika instituutJakobi 2, III korrus, ruumid 302-337 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kultuuriteaduste instituutÜlikooli 16 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Maailma keelte ja kultuuride instituutLossi 3 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0UsuteaduskondÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Viljandi kultuuriakadeemiaPosti 1 71004 Viljandi linn, Viljandimaa EST0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendid0Sotsiaalteaduste valdkondSotsiaalteaduste valdkonna dekanaatLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Haridusteaduste instituutJakobi 5 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Johan Skytte poliitikauuringute instituutLossi 36, ruum 301 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0MajandusteaduskondNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Psühholoogia instituutNäituse 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0ÕigusteaduskondNäituse 20 - 324 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ühiskonnateaduste instituutLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Narva kolledžRaekoja plats 2 20307 Narva linn, Ida-Virumaa EST0Pärnu kolledžRingi 35 80012 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnumaa EST0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Meditsiiniteaduste valdkondMeditsiiniteaduste valdkonna dekanaatRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTBio- ja siirdemeditsiini instituutBiomeedikum, Ravila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFarmaatsia instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTHambaarstiteaduse instituutL. Puusepa 1a 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTKliinilise meditsiini instituutL. Puusepa 8 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTPeremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSporditeaduste ja füsioteraapia instituutUjula 4 51008 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMeditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Loodus- ja täppisteaduste valdkondLoodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaatVanemuise 46 - 208 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArvutiteaduse instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGenoomika instituutRiia 23b/2 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTEesti mereinstituutMäealuse 14 12618 Tallinn, Harjumaa EST0Füüsika instituutKeemia instituutRavila 14a 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Matemaatika ja statistika instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRiia 23, 23b - 134 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTartu observatooriumObservatooriumi 1 61602 Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa EST0TehnoloogiainstituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÖkoloogia ja maateaduste instituutJ. Liivi tn 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTLoodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Bioinseneeria instituutAkadeemilise sekretäri tegevusvaldkondPersonaliosakondUppsala 6, Lossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Finantsjuhi tegevusvaldkondRahandusosakondJakobi 4 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kantsleri tegevusvaldkondInfotehnoloogia osakondUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0KantseleiÜlikooli 17 (III korrus) 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kinnisvaraosakond0Turundus- ja kommunikatsiooniosakondÜlikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Arendusprorektori tegevusvaldkondEttevõtlus- ja innovatsioonikeskusNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Loodusmuuseum ja botaanikaaedVanemuise 46 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond0MuuseumLossi 25 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rektori tegevusvaldkondRektoraadi bürooÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSiseauditi bürooÕppeprorektori tegevusvaldkondÕppeosakondTeaduskoolUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Üliõpilaskonna bürooÜlikooli 18b 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppimis- ja õpetamiskeskusLossi 36-401 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTeadusprorektori tegevusvaldkondRaamatukoguW. Struve 1 50091 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0GrandikeskusRaekoja plats 9, III korrus 51004 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST
Autor:
Nitin Arya, Pexels
Kuidas end õppimiseks motiveerida?
Motivatsioon on inimese valmisolek pingutada vaimselt või füüsiliselt mingi eesmärgi saavutamise nimel. Mõnikord väidavad inimesed, et neil on motivatsioonipuudus. Seejuures on võimalik, et ühe konkreetse eesmärgi täitmiseks, näiteks seminariks valmistumiseks on keerukas end kokku võtta, kuid samal ajal võib olla lihtne leida motivatsiooni mõne muu tegevuse jaoks, näiteks kodutöö õigeaegseks esitamiseks. Seega on kasulik mõelda motivatsioonist konkreetselt ühe eesmärgiga seoses, mitte liiga üldistatult.
Motivatsioon on ajas väga muutlik ja sõltub mitmesugustest teguritest, millest osa saame ise kontrollida. Näiteks ei ole õppija teha, milline on õppeaine eesmärk, sisu või kursuse ülesehitus, ent samas on võimalik suunata seminari arutelu käiku või valida referaadiks enda jaoks põnev teema. Suur osa neist teguritest ongi õppija kontrollitavad: näiteks iseseisva õppetöö aeg ning kestus, asukoht, ülesannete lahendamise viis ja järjekord.
Siit leiad soovitused õpimotivatsiooni suurendamiseks ja säilitamiseks.
- Alusta sisukast eesmärgist. On suurem tõenäosus tegutsema hakata, kui tead, et tegevusel on sinule oluline tulem. Eesmärk on sisukas, kui see on seotud sinu jaoks tähtsate väärtuste ja püüdlustega. Kodutöö tähtaegne esitamine pole ehk vahel sisukas eesmärk, kuid sellel on edasiviiv tulem, näiteks uue oskuse omandamine. Õppijana tuleb kasuks see, kui küsida endalt „Miks ma seda teen?“ või „Mida ma tegelikult tahan saavutada?“.
- Pööra tähelepanu tegevusest saadavale kasule. Vähese õpimotivatsiooni korral seostub tööga esmalt ebamugavus ja selle kehvem pool. Negatiivne sisekõne võtab kergesti võimust ja nii tundub töö ebameeldiv, sellega on raske pihta hakata, tegevus tundub keeruline ning võtab palju aega või energiat. Kui pöörata teadlikult tähelepanu tegevuse kasulikkusele, aitab see hoida tasakaalukamat pilti ja emotsionaalset fooni. Küsi endalt „Mis kasu ma sellest saan?“.
- Ära jää üksi. Sageli aitab õppimisele kaasa koos tegutsemine: mõnikord õpitakse ühes rühmas ja aidatakse üksteist materjali läbitöötamisel, teinekord tullakse kokku, et viibida ühes ruumis, aga tegeleda oma individuaalsete ülesannetega. Kui jääd õppides jänni, võib sama eriala kogenum tudeng olla abistavaks mentoriks või õppejõud toetavaks konsultandiks. Tähtis on kasutada oma parimaid suhtlusoskusi, et kujundada vastastikku toetavaid suhteid. Seejuures on abistavaks küsimuseks „Kuidas ma saan õppimisel teiste inimeste abi kasutada?“.
- Toeta oma eneseusku jõukohaste sammudega. Et ülesannet alustada ja eesmärke saavutada, pead õppijana uskuma, et oled suuteline nendega toime tulema ja sul on olemas tegelikud teadmised ja oskused ülesande sooritamiseks. Mõnikord tajub inimene, et tema võimekus on tegelikust suurem või väiksem. Liigse enesekindluse tagajärjel planeerime ülesande tegemiseks liiga vähe aega ja ei valmista end ette tegelikuks pingutuseks. Vähene enesekindlus omakorda pidurdab tegutsemist ja eksperimenteerimist ning suurendab ärevust. Ükskõik, mida inimene juba teab või oskab – ta saab veel areneda. Tuleb vaid valida järgmine jõukohane ülesanne, mis viib lõppeesmärgile lähemale. Õppimisele ja ülesande õnnestumisele järgnev eduelamus ja selle kogemuse analüüs lisavad enesekindlust ning aitavad teha järgmisi samme. Keskendu olemasolevale ressursile ja küsi endalt „Mida ma juba oskan ja millega hakkama saan?“.
- Omanda õppimisoskused, et teha õppimisest mõnus kogemus. Kuna kõik inimesed on oma elus õppinud loomulikul teel, pole neil sageli olnud vaja süveneda sellesse, kuidas nad seda teevad. Kuna osa asju omandatakse lihtsasti, siis järeldatakse sellest, et ka õpioskused on omandatud. Mingil määral kindlasti on, aga probleem on selles, et vaimselt võimekas inimene omandab uusi teadmisi ja oskusi ka ebatõhusaid meetodeid kasutades. Ülesannete keerukuse kasvades ei pruugi senistest võtetest piisata ja ebaefektiivne õppimine hakkab motivatsiooni pärssima. Näiteks on leitud, et õppematerjali mitmekordne passiivne lugemine või viimasel õhtul enne kontrolltööd õppimine on üsna ebatõhusad õpiviisid. Siiski rakendatakse neid sageli, sest need on tuttavad ja näiliselt efektiivsed. Hajutatud õppimine, mille korral tuleb materjaliga suhestuda, aitab aga õpitul paremini meelde jääda. Küsi endalt „Kuidas saaksin veel paremaks õppijaks?“.
Lisalugemist:
Artikli autor: Koolipsühholoog ja psühholoog-nõustaja Tõnu Jürjen